Täna viisime kooli poisi ja tüdruku, kes on tegelikult Eesti pagulased Tadžikistanist. Sünnijärgse Eesti kodakondsusega lapsed, kes oma lõunapoolsel sünnimaal ohtu sattusid, sest sealgi vaadatakse endist erinevaid sama ebasõbraliku mudeli järgi, mis siingi pahatihti kehtib ja mille lühike sõnastus võiks olla ühed venelased kõik, koos lisandusega, et kui ei ole täpselt meiesugused, siis kadugu minema.
Laste ema on veel Dushanbes, tuleb lähemate kuude jooksul. Vanaema otsib Eestis kodu. Lapsed on - vähemalt tööpäeviti - internaadis. Nädalavahetuste osas peab veel otsustama ja mõtlema, milline variant oleks olemasolevatest kehvadest parim...
Hästi asjalikud tegelased on need lapsed, kuigi veel suhteliselt väikesed. Vahvad ja armsad. Ja energilised nagu murdeealised kutsikad....
Pikk päev oli. Ja tõdemine, et kõik asjad saab korda ajada, kui inimesed vaevuvad lisaks paberitele ka üksteisest hoolima. Mingi võimalus on alati.
Nüüd tänaseks aitab. Ei mingeid mõtteid enam, ainult uni.....
Homseni!
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar