Üks virtuaalne karikas

Aitäh Killukesele hea sõna eest. Sõnaga kaasneva virtuaalse auhinna Arte y Pico reeglid on järgmised.

1. Vali viis blogi, mida hindad loomingulisuse, kujunduse, huvitava materjali ja panuse eest blogiilma mistahes keeles.
2. Iga auhind on nimeline ja sisaldab blogi kirjutaja nime ja linki tema blogisse.
3. Iga auhinnasaaja paneb auhinna logo oma blogisse.
4. Peab olema link originaalauhinna lehele.
5. Auhinnasaaja paneb ka reeglid oma blogisse.

Niisiis, kuna nõutud on link originaalauhinna lehele, siis siin tema on ;) — hispaania keeles ja puha, aadressil http://arteypico.blogspot.com/

On kostnud nurinat teemal, et kuna see auhind ju üha paljuneb, siis muutuvat ta aina "odavamaks".
Arvan, et ei muutu, sest esiteks, ka blogisid-blogijaid tuleb juurde, teiseks ei ole ta aga kunagi žürii poolt määratud olnud, seega on ta tegelikult olnud alati ei midagi muud kui ühe blogija osutatud tunnustus teisele ning samaaegselt ehk ka tunnustatud blogi lugemissoovitus kolmandatele — ning sedalaadi tunnustus ei saa kuidagi odavneda tõsiasjast, et tunnustajaid auhinna "paljunedes" juurde tuleb.

Tahaksin saata auhinna edasi viiele blogile, mida lugedes on põhjust rõõmu tunda heade mõtete
edasikestmise üle siin ilmas.

Merjele suure pere targa, tasakaaluka ja elukogenud ema koduõppeblogi eest. Ühtaegu palju õnne uue väikese venna kodussündimise puhul sinna perre 10. novembril!

Iibisele, kes on muuhulgas ka mu tütre lemmikblogija ja kes oskab vaadata nii lapsi kui maailma terase pilguga.

Klerikaalile, koos sooviga, et ta heade ligimeste kaasabil saaks blogi õige pea täiendada, sest uskuge, see osa "rahvaluulest" on heatujulist kaasanaermist väärt.

Kassisõbrale Tartus asjaliku ning aruka jutu eest selle kohta, millised loomad kassid TEGELIKULT on.

Ja viimaseks ning tegelikult mulle endalegi mõnesuguse üllatusena 17aastasele Mordile, kelle blogist võib aegajalt leida äärmiselt täpselt sõnastatud mõttekilde. Olgu või järgmine, mis ju kõlab muuhulgas otsekui üks paljudest koduõppepõhjendustest :p

Mort, 20. oktoobril 2008: "Tegelikult võiks üldse olla mingisugune võimalus riigieksameid teha ja ülikooli ronida ilma kogu selle mõttetuseta. Mitte, et üldistel teadmistel ja silmaringi laiemaks venitamisel midagi viga oleks, aga kool on üks pagana ebamõistlik koht selle tegemiseks, sest põhiline aur kulub niisama tühjale passimisele. Mitte, et haridus kahjulik oleks, aga selle omandamiseks oleks ju nii palju paremaid ja aegasäästvamaid meetodeid, mis ei sisaldaks inglise keele tundides magamas käimist, erinevaid punaseid numbreid kastidesse topituna, igasugu reegleid, mille alusel mu vabadust pahatihti piirata üritatakse ja mingisugust üritust mind kasvatada sobilikuks kodanikuks, täis isamaa- ja ligimesearmastust(nende ind ka ei rauge)."

Vaat nii!