Nüüdseks olen päris kindel, et vahepealsed udujutud, mille kohaselt waldorfkoolid enam vanema soovil koduõppel oleva lapse eest Eesti riigilt pearaha ei saavat, ei vasta tõepoolest tõele.
Eesti riik maksab haridusministeeriumi ametnike andmeil kohalikule omavalitsusele vanema soovil koduõppel oleva lapse eest pearaha täpselt niisamuti nagu iga päev koolis käiva lapse eest. Ka arvlemine omavalitsuste vahel (kui laps käib teise omavalitsuse koolis) toimub täpselt samadel alustel kui igapäevaselt koolis käiva lapse puhul.
Ainus, mida ministeeriumis osati oletada (et millest võib koolides niisugune jutt valla pääsenud olla), oli see, et võib-olla on mõni omavalitsus, kes seni kõigi oma territooriumil elavate laste eest koolile veel omalt poolt lisaraha maksnud on, nüüd selle maksmise lõpetada otsustanud. Aga riigilt tuleva raha osas ei ole siiski midagi muutunud, vanema soovil koduõppel olev laps on sama "hinnaga" kui igapäevanegi koolilaps.
Teavet sain telefonilt 7350145, ametnik, kellega rääkisin, oli haridusministeeriumi rahandusosakonna finantsekspert Maris Ambo (kes enne mulle vastamist veel mitmete oma kolleegidega nii rahandus- kui teistest osakondadest konsulteeris).
Jääb üle vaid imestada, kas üks väikene põhikool, kus sel ettekäändel üht koduõppelast jutule ei võetud (vanematele öeldi, et kuna koduõppelaste eest enam pearaha ei saa, siis ei ole kool ega õpetajad huvitatud ilma rahata töö tegemisest), andis vanematele valeteavet kogemata või valetas kooli esindanud õpetaja teadlikult.
Kuvatud on postitused sildiga seadusaktid. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga seadusaktid. Kuva kõik postitused
21. september 2009
2. jaanuar 2009
Ühe koduõppepere peale kaevati välisriigi saatkonda, teise perre, kus laps tervislikel põhjustel koduõppel, keeldusid õpetajad koju tulemast
Nüüdseks on lahkhelid koduõppeasjus sealmaal, et üks Eesti lastekaitsetöötaja on ühe välisriigi kodanikest koduõppepere peale kaevanud selle välisriigi saatkonnale Eestis. Eeldatavasti saab see probleem varsti siiski lahendatud.
Pisut teistmoodi mure tekkis ühel Eesti kodanikest koduõppeperel. Nende lapsel soovitas koduõppele jääda arstlik komisjon, seega on tegemist koduõppega tervislikel põhjustel. Kool keeldus aga õpetajaid koju last õpetama saatmast, nõudes, et laps tuleks siiski kooliruumidesse õppima, olles lihtsalt teises klassiruumis, mitte oma klassikaaslastega koos. Väide oli, et õpetajad tulevad koju õpetama vaid juhul, kui lapsevanem nende töö ise kinni maksab. Riigi raha eest saavat tervislikel põhjustel koduõppel olevat last õpetada vaid kooli ruumides.
Eks tuli jälle haridusministeeriumilt nõu küsida.
Vastas jurist Indrek Kilk.
"Haridus- ja teadusministri 21. detsembri 2007.a määrus nr 83 "Koduõppe kord" § 1 lõige 1 ja 2 ütlevad:
(1) Koduõppena käsitletakse käesoleva määruse tähenduses õppetöö korraldamist väljaspool kooli ruume tulenevalt õpilase tervislikust seisundist või õppetöö läbiviimise korraldamist lapsevanema (eeskostja, hooldaja) poolt.
(2) Õpilasele, kelle tervislikust seisundist (edaspidi koduõpe tervislikel põhjustel) tulenevad hariduslikud erivajadused ei võimalda tal osaleda kooli ruumides toimuvas õppetöös, loob õpilase elukohajärgne valla- või linnavalitsus võimalused põhihariduse omandamiseks väljaspool kooli (kodus, päevakeskuses vms) õppides.
Koduõpe tervislikel põhjustel korraldamise mõte seisnebki selles, et lapsel ei ole võimalik koolis käia. Kindlasti ei pea laps ega tema vanem maksma kinni koduõpet tervislikel põhjustel. See raha tuleb ikka koolil ja kohaliku omavalitsusel endil leida (vastavad vahendid on riigi poolt eraldatud).
Uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu § 32 lõikes 1 on sätestatud järgmist:
Koduõppena käsitatakse käesolevas seaduses õppe korraldamist õpilase kodus või muus õpilasega või piiratud teovõimega õpilase vanemaga kokkulepitud kohas väljaspool kooli ruume. Koduõpet rakendatakse õpilasele tulenevalt tema terviseseisundist või põhikooli õpilase puhul tulenevalt vanema soovist. Kui koduõppe rakendamist õpilasele on tulenevalt tema terviseseisundist soovitanud nõustamiskomisjon, tagab õppe korraldamise kool. Kui õpilasele rakendatakse koduõpet tulenevalt vanema soovist, korraldab ja rahastab õppe läbiviimist vanem.
Seega asja lühidalt kokku võttes:
Kool peab leidma võimalused õpilase koduõppe korraldamiseks (sh rahastamiseks), kui nõustamiskomisjon on vastava otsuse teinud."
Vastus on üsna selge, eks ole?
Niisiis, Jumal tänatud (mõnikord Riigikogu ka ;)), meil on olemas nii mõnigi päris hea ja kodanikke kaitsev seadus, tuleb see vaid üles leida.
Pisut teistmoodi mure tekkis ühel Eesti kodanikest koduõppeperel. Nende lapsel soovitas koduõppele jääda arstlik komisjon, seega on tegemist koduõppega tervislikel põhjustel. Kool keeldus aga õpetajaid koju last õpetama saatmast, nõudes, et laps tuleks siiski kooliruumidesse õppima, olles lihtsalt teises klassiruumis, mitte oma klassikaaslastega koos. Väide oli, et õpetajad tulevad koju õpetama vaid juhul, kui lapsevanem nende töö ise kinni maksab. Riigi raha eest saavat tervislikel põhjustel koduõppel olevat last õpetada vaid kooli ruumides.
Eks tuli jälle haridusministeeriumilt nõu küsida.
Vastas jurist Indrek Kilk.
"Haridus- ja teadusministri 21. detsembri 2007.a määrus nr 83 "Koduõppe kord" § 1 lõige 1 ja 2 ütlevad:
(1) Koduõppena käsitletakse käesoleva määruse tähenduses õppetöö korraldamist väljaspool kooli ruume tulenevalt õpilase tervislikust seisundist või õppetöö läbiviimise korraldamist lapsevanema (eeskostja, hooldaja) poolt.
(2) Õpilasele, kelle tervislikust seisundist (edaspidi koduõpe tervislikel põhjustel) tulenevad hariduslikud erivajadused ei võimalda tal osaleda kooli ruumides toimuvas õppetöös, loob õpilase elukohajärgne valla- või linnavalitsus võimalused põhihariduse omandamiseks väljaspool kooli (kodus, päevakeskuses vms) õppides.
Koduõpe tervislikel põhjustel korraldamise mõte seisnebki selles, et lapsel ei ole võimalik koolis käia. Kindlasti ei pea laps ega tema vanem maksma kinni koduõpet tervislikel põhjustel. See raha tuleb ikka koolil ja kohaliku omavalitsusel endil leida (vastavad vahendid on riigi poolt eraldatud).
Uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu § 32 lõikes 1 on sätestatud järgmist:
Koduõppena käsitatakse käesolevas seaduses õppe korraldamist õpilase kodus või muus õpilasega või piiratud teovõimega õpilase vanemaga kokkulepitud kohas väljaspool kooli ruume. Koduõpet rakendatakse õpilasele tulenevalt tema terviseseisundist või põhikooli õpilase puhul tulenevalt vanema soovist. Kui koduõppe rakendamist õpilasele on tulenevalt tema terviseseisundist soovitanud nõustamiskomisjon, tagab õppe korraldamise kool. Kui õpilasele rakendatakse koduõpet tulenevalt vanema soovist, korraldab ja rahastab õppe läbiviimist vanem.
Seega asja lühidalt kokku võttes:
Kool peab leidma võimalused õpilase koduõppe korraldamiseks (sh rahastamiseks), kui nõustamiskomisjon on vastava otsuse teinud."
Vastus on üsna selge, eks ole?
Niisiis, Jumal tänatud (mõnikord Riigikogu ka ;)), meil on olemas nii mõnigi päris hea ja kodanikke kaitsev seadus, tuleb see vaid üles leida.
27. detsember 2008
Eestis elades on kergem olla koduõppel USA koolist kui Eesti omast
Aitäh, Valeria, luuletuste eest ja, Iibis ning Kati, tänan heade soovide eest. Olgu meil kõigil aastavahetuseni jäänud päevad ilusad ja kogu järgmine aasta samuti! Väljend "meil kõigil" hõlmab siinkohal iga lahket lugejat...
Tahtsin praegu helistada ühele koduõppe-pereisale, aga siis avastasin, et kell on ikka hullusti palju... Tahtsin küsida, kuidas neil viimastel päevadel läinud on ja kas nad on saanud ära vormistatud dokumendid, et Eestis elades enam mitte Eesti kooli juurest, vaid hoopis USA-st koduõppel olla.
Lapsi on päris mitu, minu teadmist mööda on lapsed vahvad ja arukad, Eesti kooli juurest on nad koduõppel olnud mitu aastat. Tõrge tekkis siis, kui nad vahepeal aasta Ameerikas elasid — vanemad tegid otsuse aasta laste ja iseendi kodakondsuse maal elada sellepärast, et lastel kippus inglise keel kehvemaks jääma. Ja pisut teistsugust elurütmi ning stiili kogeda polnud neile vanemate otsusel ka mitte paha.
Kui pere tagasi jõudis, siis soovisid nendega kontakti võtta lastekaitsetöötajad. Kool oli teavitanud neid, et lapsed ei käi koolis ja järelikult hoiab pere koolikohustuse täitmisest kõrvale. Pereisale tundus, et kohtumine lastekaitsetöötajatega pigem traumeerib lapsi ning ta keeldus sellest. Järgnesid mitmed nõudmised, et lastega kohtumist siiski lubataks, kuid pereisa keeldus endiselt. Lõpuks, kui suhted kooliga taas paranenud olid, oli kooli esindaja tunnistanud, et tema ei saa enam lastekaitsetöötajaid tagasi kutsuda, kuigi nüüd juba tahaks.
Lisan siinkohal veel, et minu teadmist mööda ei tulnud kooli jaoks pere ärasõit Ameerikasse ootamatult, vaid sellest oli pikalt ette kõneldud.
Niisiis, kooliga said suhted justkui taas joonde, probleemiks jäi veel vaid see, kas õppides tuleb tingimata kasutada samu õpikuid, mis koolis kasutusel, või võib valida mõne paralleelse, samuti tunnustatud õpiku. Samuti oli küsimuse all, kas lapsed võiksid mõnda ainet õppida oma emakeeles — inglise keeles.
Selgus, direktoriga võib kokkuleppele saada, kooliõpetajatega ei pruugi. Selgus saabus jõulueelse vastamise ajal, millelt lapsed üsna endast väljas olles lahkusid, kuna õpetajad ei aktsepteerinud direktoriga sõlmitud kokkuleppeid, teistsugune lähenemine oli aga lastele ootamatu. Pärast lastega kohtumist oli endast väljas ka pereisa, kes leidis, et ilmselt peaks tema kui isa ülesanne olema lapsi selliste üleelamiste eest kaitsta. Haridusministeeriumile esitatud küsimuste vastustest selgus, et olles teise riigi kodanik võib laps Eestis koduõppel olla ka teise riigi kooli juures ega pea Eesti koolisüsteemiga suhtlema.
Alljärgnevalt toon ära haridusministeeriumi vastused.
Küsimusele, kas teise riigi kodanik võiks Eestis elades ka oma kodakondsusriigis koduõppel olla, vastas konsultant Rein Joamets:
"Seaduse kohaselt on kõik kuni 17-aastased Eesti lapsed koolikohustuslikud ning seetõttu osalema Eesti koolitöös, seda kas tavalises korras või koduõppes. USA koduõppel olemist Eestis reguleeritud ei ole ja ilmselt ei oleks mõtet ka seda reguleerida, see sõltub juba vanemate suvast ning USA seadustest."
Ja jurist Indrek Kilk:
"Ilmselt on tõesti võimalik Eestis viibides olla mõne USA kooli koduõppe õpilane (kui vastavad seadused lubavad), kuid silmas tuleb pidada ka põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-is 17 lõikes 4 sätestatut - Eestis elava välisriigi kodaniku ja kodakondsuseta isiku laps, välja arvatud välisriigi esindaja laps, on koolikohustuslik. Tekib küsimus, kas laps peaks koolikohustuse täitmiseks olema ilmtingimata mõne Eesti kooli õpilane. Ilmselt siiski mitte. Piisab sellest, et laps koolikohustust täidab. Kindlasti tuleb aga siin riigis elades koolikohustuse täitmise ea jne osas järgida põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatut."
Kas koolil on õigus nõuda, et kasutataks täpselt samu õppevahendeid, mida kõnealune kool tarvitab? (Eriti võttes arvesse, et kool ei vali õppevahendeid alati mitte selle järgi, millised on parimad, vaid selle järgi, millised on odavaimad — nagu juhtus ühes Lõuna-Eesti koolis loodusõpetuse õpikutega, kui Tija V klassis õppis, kurba tõsiasja kinnitas loodusõpetuse õpetaja isiklikult.)
Konsultant Rein Joamets:
"Koduõppe määruse § 6 lg 1 kohaselt saab õppekava läbimiseks vajalikud õppevahendid õpilane õigusaktides sätestatud ulatuses koolist. PGS § 29 lg 2 kohaselt võimaldab kool vastavaks tunnistatud õppevahendeid kasutada, samas ei nõuta, et õppeprotsessis tohib kasutada üksnes neid materjale. Kui lapsevanem soovib kasutada teisi õppevahendeid, siis on see võimalik, ent selliseid õppevahendeid ei pea kool rahastama.
Kokkuvõtvalt lähtub koduõppe korraldus ennekõike lapsevanema korraldamisest, finantseerimisest ja vastutusest (koduõppe määruse § 6 lg 1). Kooli ülesanne on tagada seaduses ettenähtud ulatuses õppevahendid, hinnata õppe läbiviimise kava individuaalse õppekava alusel ning perioodiliselt kontrollida õpilase teadmiste vastavust õppekavas sätestatule. Missuguste vahenditega, mis meetoditega ja kuidas õppekavas sätestatud õpitulemused saavutatakse, jääb siiski lapsevanema ja koduõppe õpetaja otsustada."
Jurist Indrek Kilk:
"Kui õpilane õpib siiski Eesti koolis edasi, siis vastavalt koduõppe määruse § 6 lõikele 1 saab õpilane õppekava läbimiseks vajalikud õppevahendid õigusaktides sätestatud ulatuses koolist. Õppevahendite osas tuleks juhinduda ikka sellest, et riiklikku ja kooli õppekava täita. Kui vanem valib õppevahendid ise, mis ei pruugi aidata õpilasel kooli õppekava täita, siis ei pruugi õpilase õppetulemused (hinded) olla ka kuigi head. Kindlasti ei saa sellisel juhul lapsevanem õppevahendite muretsemisel abi ka koolilt. Seetõttu soovitan koduõppel olles õppida nende õppevahendite järgi, mida kasutab ka kool. Teised (lisa)õppevahendid võivad ju õpitut täiendada."
Minu isiklikud järeldused sellest loost? Sellised, et kui soovid last koduõppel õpetada, siis on üks olulisimatest asjadest (peale selle, et oleksid ise õpetamiseks piisavalt sihikindel, teaksid, mida tahad, ja suudaksid selle ka saavutada) sellise kooli leidmine, kus õpetajad on valmis koduõpet ning sinu ettekujutust sellest mõistma ning toetama. Vastasel korral kujuneb igakordne kooliga suhtlemine äärmiselt pingeliseks, ükskõik, kuidas sina ja su laps omalt poolt ka ei püüaks kõiki nõudmisi kas või kuus plussi peale täita.
Olen väga tänulik Tija praegusele klassijuhatajale, ta on fantastiline. Ma ei ole enne kohanud inimest, kellega mu arvamused õppimise korraldamisest sedavõrd kokku langeksid. Olen kurb, et ta läheb sügisel täiendkoolitusaastale, kuid samas, ta on väärt ennast veel paremaks ja targemaks koolitama... Sügisel näeme, kes on järgmine õpetaja.
Ameerika perele soovin aga südamest edu.
Tahtsin praegu helistada ühele koduõppe-pereisale, aga siis avastasin, et kell on ikka hullusti palju... Tahtsin küsida, kuidas neil viimastel päevadel läinud on ja kas nad on saanud ära vormistatud dokumendid, et Eestis elades enam mitte Eesti kooli juurest, vaid hoopis USA-st koduõppel olla.
Lapsi on päris mitu, minu teadmist mööda on lapsed vahvad ja arukad, Eesti kooli juurest on nad koduõppel olnud mitu aastat. Tõrge tekkis siis, kui nad vahepeal aasta Ameerikas elasid — vanemad tegid otsuse aasta laste ja iseendi kodakondsuse maal elada sellepärast, et lastel kippus inglise keel kehvemaks jääma. Ja pisut teistsugust elurütmi ning stiili kogeda polnud neile vanemate otsusel ka mitte paha.
Kui pere tagasi jõudis, siis soovisid nendega kontakti võtta lastekaitsetöötajad. Kool oli teavitanud neid, et lapsed ei käi koolis ja järelikult hoiab pere koolikohustuse täitmisest kõrvale. Pereisale tundus, et kohtumine lastekaitsetöötajatega pigem traumeerib lapsi ning ta keeldus sellest. Järgnesid mitmed nõudmised, et lastega kohtumist siiski lubataks, kuid pereisa keeldus endiselt. Lõpuks, kui suhted kooliga taas paranenud olid, oli kooli esindaja tunnistanud, et tema ei saa enam lastekaitsetöötajaid tagasi kutsuda, kuigi nüüd juba tahaks.
Lisan siinkohal veel, et minu teadmist mööda ei tulnud kooli jaoks pere ärasõit Ameerikasse ootamatult, vaid sellest oli pikalt ette kõneldud.
Niisiis, kooliga said suhted justkui taas joonde, probleemiks jäi veel vaid see, kas õppides tuleb tingimata kasutada samu õpikuid, mis koolis kasutusel, või võib valida mõne paralleelse, samuti tunnustatud õpiku. Samuti oli küsimuse all, kas lapsed võiksid mõnda ainet õppida oma emakeeles — inglise keeles.
Selgus, direktoriga võib kokkuleppele saada, kooliõpetajatega ei pruugi. Selgus saabus jõulueelse vastamise ajal, millelt lapsed üsna endast väljas olles lahkusid, kuna õpetajad ei aktsepteerinud direktoriga sõlmitud kokkuleppeid, teistsugune lähenemine oli aga lastele ootamatu. Pärast lastega kohtumist oli endast väljas ka pereisa, kes leidis, et ilmselt peaks tema kui isa ülesanne olema lapsi selliste üleelamiste eest kaitsta. Haridusministeeriumile esitatud küsimuste vastustest selgus, et olles teise riigi kodanik võib laps Eestis koduõppel olla ka teise riigi kooli juures ega pea Eesti koolisüsteemiga suhtlema.
Alljärgnevalt toon ära haridusministeeriumi vastused.
Küsimusele, kas teise riigi kodanik võiks Eestis elades ka oma kodakondsusriigis koduõppel olla, vastas konsultant Rein Joamets:
"Seaduse kohaselt on kõik kuni 17-aastased Eesti lapsed koolikohustuslikud ning seetõttu osalema Eesti koolitöös, seda kas tavalises korras või koduõppes. USA koduõppel olemist Eestis reguleeritud ei ole ja ilmselt ei oleks mõtet ka seda reguleerida, see sõltub juba vanemate suvast ning USA seadustest."
Ja jurist Indrek Kilk:
"Ilmselt on tõesti võimalik Eestis viibides olla mõne USA kooli koduõppe õpilane (kui vastavad seadused lubavad), kuid silmas tuleb pidada ka põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-is 17 lõikes 4 sätestatut - Eestis elava välisriigi kodaniku ja kodakondsuseta isiku laps, välja arvatud välisriigi esindaja laps, on koolikohustuslik. Tekib küsimus, kas laps peaks koolikohustuse täitmiseks olema ilmtingimata mõne Eesti kooli õpilane. Ilmselt siiski mitte. Piisab sellest, et laps koolikohustust täidab. Kindlasti tuleb aga siin riigis elades koolikohustuse täitmise ea jne osas järgida põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatut."
Kas koolil on õigus nõuda, et kasutataks täpselt samu õppevahendeid, mida kõnealune kool tarvitab? (Eriti võttes arvesse, et kool ei vali õppevahendeid alati mitte selle järgi, millised on parimad, vaid selle järgi, millised on odavaimad — nagu juhtus ühes Lõuna-Eesti koolis loodusõpetuse õpikutega, kui Tija V klassis õppis, kurba tõsiasja kinnitas loodusõpetuse õpetaja isiklikult.)
Konsultant Rein Joamets:
"Koduõppe määruse § 6 lg 1 kohaselt saab õppekava läbimiseks vajalikud õppevahendid õpilane õigusaktides sätestatud ulatuses koolist. PGS § 29 lg 2 kohaselt võimaldab kool vastavaks tunnistatud õppevahendeid kasutada, samas ei nõuta, et õppeprotsessis tohib kasutada üksnes neid materjale. Kui lapsevanem soovib kasutada teisi õppevahendeid, siis on see võimalik, ent selliseid õppevahendeid ei pea kool rahastama.
Kokkuvõtvalt lähtub koduõppe korraldus ennekõike lapsevanema korraldamisest, finantseerimisest ja vastutusest (koduõppe määruse § 6 lg 1). Kooli ülesanne on tagada seaduses ettenähtud ulatuses õppevahendid, hinnata õppe läbiviimise kava individuaalse õppekava alusel ning perioodiliselt kontrollida õpilase teadmiste vastavust õppekavas sätestatule. Missuguste vahenditega, mis meetoditega ja kuidas õppekavas sätestatud õpitulemused saavutatakse, jääb siiski lapsevanema ja koduõppe õpetaja otsustada."
Jurist Indrek Kilk:
"Kui õpilane õpib siiski Eesti koolis edasi, siis vastavalt koduõppe määruse § 6 lõikele 1 saab õpilane õppekava läbimiseks vajalikud õppevahendid õigusaktides sätestatud ulatuses koolist. Õppevahendite osas tuleks juhinduda ikka sellest, et riiklikku ja kooli õppekava täita. Kui vanem valib õppevahendid ise, mis ei pruugi aidata õpilasel kooli õppekava täita, siis ei pruugi õpilase õppetulemused (hinded) olla ka kuigi head. Kindlasti ei saa sellisel juhul lapsevanem õppevahendite muretsemisel abi ka koolilt. Seetõttu soovitan koduõppel olles õppida nende õppevahendite järgi, mida kasutab ka kool. Teised (lisa)õppevahendid võivad ju õpitut täiendada."
Minu isiklikud järeldused sellest loost? Sellised, et kui soovid last koduõppel õpetada, siis on üks olulisimatest asjadest (peale selle, et oleksid ise õpetamiseks piisavalt sihikindel, teaksid, mida tahad, ja suudaksid selle ka saavutada) sellise kooli leidmine, kus õpetajad on valmis koduõpet ning sinu ettekujutust sellest mõistma ning toetama. Vastasel korral kujuneb igakordne kooliga suhtlemine äärmiselt pingeliseks, ükskõik, kuidas sina ja su laps omalt poolt ka ei püüaks kõiki nõudmisi kas või kuus plussi peale täita.
Olen väga tänulik Tija praegusele klassijuhatajale, ta on fantastiline. Ma ei ole enne kohanud inimest, kellega mu arvamused õppimise korraldamisest sedavõrd kokku langeksid. Olen kurb, et ta läheb sügisel täiendkoolitusaastale, kuid samas, ta on väärt ennast veel paremaks ja targemaks koolitama... Sügisel näeme, kes on järgmine õpetaja.
Ameerika perele soovin aga südamest edu.
8. august 2008
Välismaal ja tänaval
Tunnen, kui kirjutama hakkan, teen seda täna vist küll hüplikult. Mõtted on segamini, sest neid on peas korraga liiga palju.
Esimene mõte on koduõppe kasulikkusest laste tarvis, kelle vanemad välismaale tööle või õppima sõidavad - nüüd saavad need lapsed ametlikult oma klassi nimekirjas õppetööd jätkata, kui vanemad ning kool mõistliku kokkuleppeni jõuavad. Vähemalt seadusandja poolt on vajalikud eeldused selleks loodud.
Teine mõte, millest ma kuidagi lahti ei pääse, on seotud põgusa tänavakohtumisega. Naine, kelle tütar kunagi Tijaga esimeses klassis pool aastat koos õppis, märkis, et ta on Tija pärast väga mures, kuna nägi Tijat koos sõbratariga mänguasjapoes - ja Tija on ju ometi juba 12aastane! Tema tütar on aga valmis juba mehele minema... Aastaid vanemad poisid istusid mitmeid öid nende juures külas, nende vanemadki polnud uskunud, et ta tütar alles 12 on.
Juhuks, kui keegi aru ei saanud - naise mure seisnes selles, et ega mänguasjapoes käiv 12aastane ometi arengus maha pole jäänud.
Tummaks võtab tegelikult. Tijat ja Aivot ajas see jutt vaid naerma, minus aga tekitas õuduse. Kui palju võib meie keskel olla neid, kelle silmis 12aastaselt enam millestki muust kui suhetest vastassooga mõelda ei tohikski? Kelle meelest igal tõelisel naissoost olendil see tohibki olla ainumas mõte, mis pähe mahub?
Esimene mõte on koduõppe kasulikkusest laste tarvis, kelle vanemad välismaale tööle või õppima sõidavad - nüüd saavad need lapsed ametlikult oma klassi nimekirjas õppetööd jätkata, kui vanemad ning kool mõistliku kokkuleppeni jõuavad. Vähemalt seadusandja poolt on vajalikud eeldused selleks loodud.
Teine mõte, millest ma kuidagi lahti ei pääse, on seotud põgusa tänavakohtumisega. Naine, kelle tütar kunagi Tijaga esimeses klassis pool aastat koos õppis, märkis, et ta on Tija pärast väga mures, kuna nägi Tijat koos sõbratariga mänguasjapoes - ja Tija on ju ometi juba 12aastane! Tema tütar on aga valmis juba mehele minema... Aastaid vanemad poisid istusid mitmeid öid nende juures külas, nende vanemadki polnud uskunud, et ta tütar alles 12 on.
Juhuks, kui keegi aru ei saanud - naise mure seisnes selles, et ega mänguasjapoes käiv 12aastane ometi arengus maha pole jäänud.
Tummaks võtab tegelikult. Tijat ja Aivot ajas see jutt vaid naerma, minus aga tekitas õuduse. Kui palju võib meie keskel olla neid, kelle silmis 12aastaselt enam millestki muust kui suhetest vastassooga mõelda ei tohikski? Kelle meelest igal tõelisel naissoost olendil see tohibki olla ainumas mõte, mis pähe mahub?
31. juuli 2008
Põhjadraakon lendas lõuna poole
Elamine on õppimine on õpetamine... on esimene lause, mis mul peas keerleb.
Ja teine on see, et kui Tartust ning Unipiha algkoolist Pangodi ääres tagasi tulin, lendas meile vastu draakon. Balti valge põhjadraakon vist... Nii ma arvan vähemalt. Täpsemalt vaadake pildilt. Kahju ainult, et bussiaknapeegeldused natuke liigimääramist segavad.
Ja portree ka.
Koduõppe suvepäevadelt väga armsas ja vahvate õpetajatega Unipiha algkoolis sain ma veendumuse, et kokkusaamised on kasulikud, sest iial ei tea, millisest juhuslikust lausejupist mõni hea mõte tekkida võib.
Ja et emadele endile kulub igapäevasest keskkonnast erinevas (loe: mõistvamas ning sõbralikumas) olukorras "sotsialiseerumine" rohkemgi veel ära kui lastele (isade kohta ei oska ma öelda, sest ei ole ise isa olnud - vähemalt mitte selles elus).
Ja et heade uute inimestega tuttavaks saamine on see, millest iial piisavalt pole.
Siis sain ma veel teada, et üks väike poiss võib koolist kolme veerandiga saada veendumuse, et ta on ikka täiesti loll, mis loll. Ja et arst soovitab selle raviks kas last uimaseks tegevaid tablette (et küll ta siis kooli sobima hakkab) või ema-isa poolset elutervet ellusuhtumist koos koduõppega, sest kui rahulikult ning talupojamõistusega asja vaadata, siis pole poisil tegelikult tõsiselt viga midagi.
Järgmiseks sain ma teada, et mõnedele õppealajuhatajatele on selgeks tehtud, et kui laps on koduõppel, siis ei tohtivat ta koolis enam üheski tunnis käia. Juristiharidusega ja riigikohtus töötamise kogemusega tulevane koduõppelapsevanem Katre (tulevane sellepärast, et ta väikepoiss on alles eelkoolieas) kinnitas aga, et koolis ei tohi tunnis käia need lapsed, kes on tervislikel põhjustel koduõppel, lapsevanema soovil koduõppel olevad lapsed tohivad küll, kui kool ja lapsevanem niimoodi kokku lepivad. Kui vaja, lubas Katre edaspidigi vanematele juriidilist nõuannet jagada. Mõne aja pärast ilmuvad ta kontaktandmed MTÜ Eesti Koduõppe Keskus kodulehele, mille siit kõrvalt linkidest leiate (Koduõppelapsed ja nende vanemad).
Veel on muutunud see, et sügisest peab igal vanema soovil koduõppel oleval lapsel olema individuaalõppekava, mille järgi kool siis teda vähemalt korra poolaastas kontrollib. Koduõppekeskuse kodulehele püüame mõne aja pärast mõne niisuguse näidiseks üles panna.
Ja suurema osa asjade kohta on uues seadusaktis lapsevanema soovil tehtava koduõppe kohta märgitud, et see või teine käib kooliga kokkuleppel. Mis tähendab, et endisest veel enam on vaja leida kool, kus sinuga julgetakse kokku leppida.
Ja loomulikult on muutunud see, et nüüd võib vanema soovil koduõppel olla kuni põhikooli lõpuni.
Kokkutulekul tuli mulle lõpuks ometi pähe lause, mida saab soovitada öelda õpetajal, kes kurdab, et aga mida ta siis ütleb, kui teised lapsed klassis küsivad, miks nemad ka koduõppele ei saa jääda. See on väga lihtne, tegelikult: "See laps on koduõppel, kuna tema vanemad seda soovivad; kui sinu vanemad soovivad ka, et sina koduõppele jääksid, on nõus sind kodus õpetama ja saavad sellega hakkama, siis võid sina ka koduõppele jääda, muidu mitte."
Peaks ju olema selge vastus? Sest tegemist on koduõppega VANEMA SOOVIL.
Ühes koolis aga oli õpetaja, kes teistele lastele midagi vastata ei osanud, selgitanud, et koduõppele jäänud lapsed on haiged, seepärast ei käigi koolis. Lastel oli pärast päris raske seletada, et haiged nad küll ei olnud. Tõsi, üks koduõppele jäämise põhjus oli see, et koolis käies nad kippusid väga sageli haigeks jääma, koduõppel aga enam mitte. Kusjuures haigestumise põhjuseks oli vist siiski pigem nende jaoks pisut suurevõitu koolipinge, mitte kontaktid inimeste vahel, sest koolisõbrad käisid neil kogu aeg külas ikkagi.
Samas koolis juhtus aga sellinegi kummaline asi, et õpetaja püüdis väita, nagu peaksid lapsed järgmisest veerandist kooli kindlasti tagasi tulema, kuna nende kontakt klassiga olla vähenenud. Huvitav, kuidas, kui sõbrad klassist sellesama pere lastel kogu aeg külas käisid?!?
Põgusalt on koduõppe suvepäevadest juttu ka aadressil http://www.maaleht.ee/2008/07/28/uudised/1223-kas-saata-laps-sygisel-kooli-voi-jatta-koduoppele
Ja kuulge, hääd ligimesed, mul oli imehea ja rõõmus kuulda neil suvepäevadel, et te mu blogi loete, aga olge nii armsad ja kirjutage ka mulle vahepeal midagi, eks ;)!
Tagasiside peale saab see blogi veel parem olema, ausõna!
Ja teine on see, et kui Tartust ning Unipiha algkoolist Pangodi ääres tagasi tulin, lendas meile vastu draakon. Balti valge põhjadraakon vist... Nii ma arvan vähemalt. Täpsemalt vaadake pildilt. Kahju ainult, et bussiaknapeegeldused natuke liigimääramist segavad.
Ja portree ka.
Koduõppe suvepäevadelt väga armsas ja vahvate õpetajatega Unipiha algkoolis sain ma veendumuse, et kokkusaamised on kasulikud, sest iial ei tea, millisest juhuslikust lausejupist mõni hea mõte tekkida võib.
Ja et emadele endile kulub igapäevasest keskkonnast erinevas (loe: mõistvamas ning sõbralikumas) olukorras "sotsialiseerumine" rohkemgi veel ära kui lastele (isade kohta ei oska ma öelda, sest ei ole ise isa olnud - vähemalt mitte selles elus).
Ja et heade uute inimestega tuttavaks saamine on see, millest iial piisavalt pole.
Siis sain ma veel teada, et üks väike poiss võib koolist kolme veerandiga saada veendumuse, et ta on ikka täiesti loll, mis loll. Ja et arst soovitab selle raviks kas last uimaseks tegevaid tablette (et küll ta siis kooli sobima hakkab) või ema-isa poolset elutervet ellusuhtumist koos koduõppega, sest kui rahulikult ning talupojamõistusega asja vaadata, siis pole poisil tegelikult tõsiselt viga midagi.
Järgmiseks sain ma teada, et mõnedele õppealajuhatajatele on selgeks tehtud, et kui laps on koduõppel, siis ei tohtivat ta koolis enam üheski tunnis käia. Juristiharidusega ja riigikohtus töötamise kogemusega tulevane koduõppelapsevanem Katre (tulevane sellepärast, et ta väikepoiss on alles eelkoolieas) kinnitas aga, et koolis ei tohi tunnis käia need lapsed, kes on tervislikel põhjustel koduõppel, lapsevanema soovil koduõppel olevad lapsed tohivad küll, kui kool ja lapsevanem niimoodi kokku lepivad. Kui vaja, lubas Katre edaspidigi vanematele juriidilist nõuannet jagada. Mõne aja pärast ilmuvad ta kontaktandmed MTÜ Eesti Koduõppe Keskus kodulehele, mille siit kõrvalt linkidest leiate (Koduõppelapsed ja nende vanemad).
Veel on muutunud see, et sügisest peab igal vanema soovil koduõppel oleval lapsel olema individuaalõppekava, mille järgi kool siis teda vähemalt korra poolaastas kontrollib. Koduõppekeskuse kodulehele püüame mõne aja pärast mõne niisuguse näidiseks üles panna.
Ja suurema osa asjade kohta on uues seadusaktis lapsevanema soovil tehtava koduõppe kohta märgitud, et see või teine käib kooliga kokkuleppel. Mis tähendab, et endisest veel enam on vaja leida kool, kus sinuga julgetakse kokku leppida.
Ja loomulikult on muutunud see, et nüüd võib vanema soovil koduõppel olla kuni põhikooli lõpuni.
Kokkutulekul tuli mulle lõpuks ometi pähe lause, mida saab soovitada öelda õpetajal, kes kurdab, et aga mida ta siis ütleb, kui teised lapsed klassis küsivad, miks nemad ka koduõppele ei saa jääda. See on väga lihtne, tegelikult: "See laps on koduõppel, kuna tema vanemad seda soovivad; kui sinu vanemad soovivad ka, et sina koduõppele jääksid, on nõus sind kodus õpetama ja saavad sellega hakkama, siis võid sina ka koduõppele jääda, muidu mitte."
Peaks ju olema selge vastus? Sest tegemist on koduõppega VANEMA SOOVIL.
Ühes koolis aga oli õpetaja, kes teistele lastele midagi vastata ei osanud, selgitanud, et koduõppele jäänud lapsed on haiged, seepärast ei käigi koolis. Lastel oli pärast päris raske seletada, et haiged nad küll ei olnud. Tõsi, üks koduõppele jäämise põhjus oli see, et koolis käies nad kippusid väga sageli haigeks jääma, koduõppel aga enam mitte. Kusjuures haigestumise põhjuseks oli vist siiski pigem nende jaoks pisut suurevõitu koolipinge, mitte kontaktid inimeste vahel, sest koolisõbrad käisid neil kogu aeg külas ikkagi.
Samas koolis juhtus aga sellinegi kummaline asi, et õpetaja püüdis väita, nagu peaksid lapsed järgmisest veerandist kooli kindlasti tagasi tulema, kuna nende kontakt klassiga olla vähenenud. Huvitav, kuidas, kui sõbrad klassist sellesama pere lastel kogu aeg külas käisid?!?
Põgusalt on koduõppe suvepäevadest juttu ka aadressil http://www.maaleht.ee/2008/07/28/uudised/1223-kas-saata-laps-sygisel-kooli-voi-jatta-koduoppele
Ja kuulge, hääd ligimesed, mul oli imehea ja rõõmus kuulda neil suvepäevadel, et te mu blogi loete, aga olge nii armsad ja kirjutage ka mulle vahepeal midagi, eks ;)!
Tagasiside peale saab see blogi veel parem olema, ausõna!
Tellimine:
Postitused (Atom)
