29. juuni 2008

Kass supleb, laager jätkub

Tija on jätkuvalt laagris ja sõber Märt kah sealsamas. Märt pidi minuvanustele, kes korralikult inglise keelt ei oska, eesti-inglise ja inglise-eesti peaaegusünkroontõlget tegema, ütles Tija. Tija jälle on suutnud enam-vähem maha rahustada kõik, kes tahavad teada, miks ta küll midagi ei söö ja kas ta putru ka ei söö ja kas ta isegi vorsti ega juustu ei söö?!?!? Eile hommikul ta igatahes sööklasse ei läinudki, sest ütles, et pidev tähelepanu teemal: "Aga mida sa siis üldse sööd? Aga kas sa seda ka ei söö? Aga sa maitse, see on ju täiesti hea!!!!", võtab isu neidki asju süüa, mida ta muidu võib-olla isegi sööks. Noh, pood on lähedal, põhimõtteliselt ta teab, millised kasulikud toitained ja mineraalid enesesse kühveldada tuleks ja milliseid kahjulikke aineid kui suures koguses süüa tohib, ilma et see veel tõsiselt tervist rikkuma hakkaks. Ma ei söönud ju selles vanuses ja veel tükk aega hiljemgi ise ka peaaegu midagi. Hiljem sain teada, et naabrid olevat kindlad olnud, et küllap ma varsti ära suren, nad polevat ainult tahtnud seda mu vanematele öelda - nii mulle vähemalt räägiti. No aga kui ma oleksingi surnud, siis pigem küll ägeda vaat et lämbumiseni viiva angiini või südamelihase põletiku kätte, vähene söömine seda põhjustanud poleks. Ja Tija lasteaiasõbratari Grete ema oli kunagi väiksena lausa pikka aega haiglas, sest kõik targad arstid pidid uurima, mis sel lapsel küll viga on, et ta ei söö... Nüüd meenutab Annika muigamisi, et kõigi supertõsiste uuringute ning analüüside tulemuseks olnud järeldus: "Laps ei söö, sest ta ei taha." Nagu isegi vist aru saite, on Grete ema Annika ka jätkuvalt elus. Nii kirjutasingi Tija laagriankeedi peale lahtrisse, kus taheti teada, kas on mingeid eritingimusi, mida lapse puhul silmas pidada: "Ei söö peaaegu mitte midagi, kuid suhtuge sellesse, palun, rahulikult - ta jääb sellele vaatamata ellu." Laagritegijad on õnneks seekord noored inimesed, kes niisuguse lähenemise peale ära minestavat ei paista. Kasvatuslikult räägivad söömise kasulikkusest üksnes tüütud eakaaslased, kohe saab selgeks, kuidas neid endid õpetatud on, isegi sõnavara, mida nad kasutavad, on naljakas jälgida. Laagrist ajakirjanduse vahendusel saate lugeda http://www.maaleht.ee/2008/06/29/kultuur/821-jarva-peetris-hakkab-ka-publik-etenduses-osalema
Lingina ma seda panna juba jälle ei oska... Kui Märt ja Tija laagrist tagasi jõuavad, küsin neilt blogiteemalist korduskursust.

Kodus saab rahuga tööd teha (toimetada ja eelnevalt sisestada prof Salumaa "Märksõnu dogmaatikast" ja üksnes toimetada Heinz Guderiani raamatu "Sõduri mälestused" tõlget), puhata ning unustada ennast vanni hüljest mängima. Ainult et vannis ei saa viimasel ajal enam raamatut lugeda, see pritsitakse märjaks. Mu hingesugulane Belladonna on nimelt ka vett armastama hakanud. See on muidugi tõsi, et mu kõige lemmikloomam kaslane puuma kõrval, ees või järel, ega ma täpselt teagi, on kalakass, eks Belladonna püüa vist vähehaaval temaks areneda.

26. juuni 2008

Foorumteatri laagris

No nii, koduõppeema Merje, tervitused Sulle ja teade, et nüüd läks meie pere laps "sotsialiseeruma" ehk laagrisse. Laager on seotud VAT-teatri foorumgrupiga ning arvestades foorumteatri olemust peaks see lausa mitmekordselt sotsialiseeriv olema.
Kes veel ei tea - foorumteater on selline kummaline teater, kus kõigepealt mängitakse maha üks konkreetsele publikule elulähedaseks arvatud konfliktolukord, siis küsitakse publikult, kas konflikti oleks mõne tegelase teistsuguse käitumise korral vältida andnud, ja seejärel mängitakse läbi publiku pakutud variant, et vaadata, kas olukord muutub paremaks.
Laager toimub Järvamaal Peetris ja pühapäeval, 29. juunil mängitakse seal maha ka üks foorumteatri etendus. Usun, et see võetakse Järvamaal hästi vastu. Hea oleks, kui seepeale kutsutaks foorumteatrit edaspidi külla ka Järvamaa koolidesse. Tallinna koolides ollakse juba kogetud, et nendest etendustest on pingete lahendamisel ning võimalike suhtesasipundarde lahtiharutamisel abi.
Kui aga harutamisest rääkida, siis juba mõnda aega on Tija käsitöötunni teema kootud kampsuni ülesharutamine. Kui lõng kerades tagasi, siis vaatame, mida sellest n-ö taaskasutuse korras teha saab. Ja tulgu mulle keegi vaid ütlema, et see ei ole käsitöövääriline teema!
Ja kui kehalise kasvatuse juurde jõuda, siis seal olid laagrieeli käsil jooks, hüpped kohal, kägarhüpped ning kägarkõnd, spagaadid, põlve- ja pöiakõõluste venitamised ning selgroo ülaosale mõeldud painutused. Kolme päeva jooksul saabus üllataval kombel isegi juba teatav edasiminek. Tegutsemine jätkub pärast foorumteatri laagrit.
Inglise keeli jõudis Tija enne laagrit mõnevõrra süveneda Harry Potteri raamatute maagiliste ning müstiliste olevuste algupärast päritolu tutvustavasse raamatusse. Muuhulgas selgus, et Griffindor tähendab prantsuse keeles kuldset greifi (loomulik ju, aga tõesti, selle peale ei taibanud tulla!) ning et Haapsalu Valge Daam on Halli Daami üks analooge.

23. juuni 2008

Suvi ja õppimine

Öötaevavärvi virtuaalharidusminister Mila Skolotaja möiratas täna hommikul nii võimsalt, et ennast ekraani kõrval soojendanud Pelle une pealt üles kargas. Minagi polnud seda häält enne kuulnud, aga Tija teatas rahustavalt, et "ah, see on see milaja või golaja või mis ta oligi, kes sul blogiekraanil on"!
Tule kass appi, vene keelt peab sellele lapsele küll veel palju õpetama! Ja läti keel ei teeks ka paha, arvestades et virtuaalministri nimi sellest keelest tulnud on.
Kooliaasta tantsukoolis Noor Ballett lõppes 20. juunil klassikalise tantsu kontrolltunniga. Vanemad võisid saalis olla ja tundi vaadata. Edasiminek on korralik, neid vigu, mida nüüd tehakse, mina kõiki enam nimetada ei oska, sest neid on õpetamata silmaga raske märgata.
Pantomiimi ja placement'i kontrolltunnid olid juba nädalajagu varem olnud.
Tavakooli viienda klassi tunnistus on ka käes, see koosneb vastavalt praeguse kooli korrale sõnalistest hinnangutest, kus on mainitud nii plussid kui miinused ja ka see, kuidas edasi minnakse.
Tija oli nõus, et kuna ta talviti alatihti pikalt haige on, siis võiks edasi õppimiseks ka pigem suve kasutada, siis ei pea talvel, mil jõudu vähem, niivõrd pingutama, vaid võib rohkem puhata ja jõudu kokku hoida. Loomulikult ei tähenda see, et suvel kusagil käia ega niisama olla ei võiks, vaid üksnes seda, et õppida võib, ning üsna järjepidevalt, samuti. Tijale tundus see lisaks sellegipoolest sobivat, et muidu olevat septembris üleminek puhkuselt õppimisele alati närvetapvalt järsk.
Balleti osas ei ole niikuinii mõistlik täielikku vaheaega pidada, vastasel korral tuleb sügisel jälle nullist kui mitte miinus kahest alustada. Lisaks olemasoleva hoidmisele on vaja venitada kõõluseid, mis takistavad põlve ideaalsirgelt sirutumast, ja teisi, mis ei lase pöiasirutusel veel piisavalt ulatuslikuks saada. Tugevdada on tarvis pöialihaseid, suurem painduvusvõime saada sellele seljaosale, mis on abaluude ning kaela vahepeal. No ja liiga väikese hüppevõime ning kopsumahu suurendamine ei teeks ka paha...
Hea, et klassikalise tantsu õpetaja Svetlana Veiler olemas on. Tema analüüs ning soovitused on kõige põhjalikumad ja kasulikumad kõigist, mida kuulnud oleme.

5. juuni 2008

See ei sobinud eelmisesse postitusse

Vihterpalu mets pole ikka veel maha põlenud, kuigi seda süüdatakse igal aastal.
Tänavu me Aivoga RPR-lastena kustutamas ei käinud, aga varasemast on meeles küll, kuidas põlenud mets välja näeb. Ühel loodusvahil (Andres Karelil) on aga seekordse põlengu järel jäädvustatud pilt, mille peaks igale võimalikule süütajale silme ette lükkama.
Pilti saab vaadata aadressil http://www.maaleht.ee/2008/06/05/uudised/483-tule-eest-pesa-varjanud-teder-jai-leekidesse

Kasside päästmiseks on praegu meeldivalt soodus aeg. Juba on kodu leidnud Hirvepargi õukonnas sündinud Liili (fotol).
















Pildil liibub Liili meie pere baleriini puusale.


Oma kodu sai ka Liili lähisugulane Pisike Must. Hirvepargi õukonna minikõuts hammustas mul tõsiselt auklikuks kolm sõrme, enne kui mu õlal suhteliselt leebeks (ainult veidi susisevaks) kiisukeseks muutus. Esimese pildi autor on Heiki Maiberg, teise autor Arvi Kriis.


See pilt on tehtud vahetult pärast kassipoja kinnipüüdmist.



See pilt on tehtud mõned tunnid hiljem, enne uude koju minekut.

Regina läheb

Tija tunnistusest ma täna veel ei räägi - teatavate asjaolude tobeda kokkulangemise tõttu saabub pitsatitega paber alles lähipäevil. Balletikoolis pole õppeaasta aga arusaadavalt veel lõppenudki, vaid kestab nagu alati jaanipäevani. Sel nädalal on olnud placementi- ja pantomiimitunnid, järgmise nädala tunniplaani veel ei tea.
Balletikoolist lahkus Regina, öeldes aitäh ja tuues lilli ja maasikaid... Kahju. Ta on tüdruk, kes paindus väga hästi ja läks trenni tehes iga kuuga aina ilusamaks. Tõsi, tal oli väga raske jagada ennast muusika- ja balletikooli vahel ning aina raskemaks see iga aastaga läks. Kadrioru Saksa Gümnaasium veel pealekauba.
Tänase postituse esimese pildi autor on fotograaf Margus Taal, viimase autor aga piltnik Arvi Kriis.


Regina 2005. aasta juunis balletikooli kevadkontserdil (moderntants).

Regina 2006. aasta jaanuaris ehk kaks aastat tagasi balletikoolis Maalehe tele- ja raadiokava TeRa lastelehekülje jaoks Tijale intervjuud andmas.

Regina 2007. aasta märtsis Pille-Riini kodus W.I.T.C.H.'i koomiksivõistluseks valmistumas. Regina kehastas Corneliat.

Regina kui Jonnakas Jäär 30. mail 2008. aastal lasteballeti "Inetu Pardipoeg" esietendusel.

2. juuni 2008

Pärast "Inetut Pardipoega"

See kuu on vist pöörane olnud. Kui pöörane, sellest saab eeldatavasti alles mõne aja pärast aru.
30. mail oli Svetlana ja Tõnu Veileri lavastatud "Inetu Pardipoja" koolidele reserveeritud esietendus ning 31. mail teine, linnarahvale mõeldud esietendus. Esimesel päeval kehastas Tija Isuäratava Sajajalgse pead (pildil, tavapardid tahavad just Sajajalgset nahka panna) ja Marjana Inetut Pardipoega, teisel päeval oli vastupidi.

Tõnu ja Sveta jäid Tijaga rahule, olid pärast esietendust rõõmsad. Kõigil läks hästi, vaatamas käinud kinnitavad, et etendus oli päriselt hea.
Järgmisel korral on lasteballett "Inetu Pardipoeg" mängukavas jõulueeli. Ja kui keegi tantsukooli Noor Ballett selle etendusega endale külla peaks kutsuma, siis varemgi.
Kõigest muust kirjutan järgmisel korral. Alljärgnevalt veel natuke pilte. Kõik selle postituse pildid on teinud fotograaf Arvi Kriis.








Mu põrsakesed on nii armsad! - Marita Weinrank.












Admiral Kalkun (Helve Vahesalu) ja Susserdaja Hiireke (Inessa Glazõrina).



Elutark Kass (Veronika Panova) õpetab Inetut Pardipoega (Marjana Fazullina) hiiri püüdma.








Pardist sai Luik - Paula Veiler.



Veel kord Paula.

Vaata ka http://www.maaleht.ee/2008/06/02/kultuur/402-pardist-sai-jallegi-luik ja http://www.maaleht.ee/2008/05/22/kultuur/201-kus-sirguvad-balletitantsijad