Et veerand lõppemas või?

Kui Tija iga päev koolis peaks käima, siis võiks selle haige oldud veerandi küll täiega korstnasse kirjutada. Koduõppega õnneks asi nii hull pole... MIDAGI on ikkagi omandatud. Näiteks eesti keel kooliaasta lõpuni. Ja inimeseõpetus kooliaasta lõpuni.
Inimeseõpetusega selgus küll, et õpikust polnud midagi uut teada saada - olime täiesti kogemata absoluutselt kõigest seal kirjas olevast juba varem kõnelenud, kirjeldatud esmaabivõtteid oli Tija aga koguni ühel RPR (Tallinna ja Harjumaa Vabatahtlik Reservpäästerühm, loodud päästetöötajate ning mingil määral - eksinute otsingute osas - ka politsei aitamiseks) õppusel katsetada saanud.
Lisaks otsustasime, et teeme inimeseõpetuses ka veel ühe kirjaliku töö, mis otsapidi jällegi hoopis eesti keele ning kirjanduse töö olema kipub - vaatleme eesti vanasõnade põhjal, millisena eestlased perekonnaelu ning armastust ette kujutanud on.
Vanasõnad on netiotsinguga leitud (http://www.folklore.ee/rl/date/robotid/leht1.html), nüüd jääb üle pisut analüüsiga tegeleda.
Kunsti- ja arvutiõpetuse sümbioos on sellel veerandil piirdunud mitmesuguste fototöötlusprogrammide kasutama õppimisega. Viimasel ajal on selle alusmaterjaliks olnud Tija enese pildistatud fotod.
Kui nüüd sellest lõputust väsimusest veel lahti saaks. Tänase päeva iseloomustamiseks teatas Tija, et ta oli üleväsinud juba sellest hetkest peale, kui ta hommikul ärkas.
Aga vähemalt jaksab ta juba sõpradega suhelda ning naerda. Ah jaa, ühe raamatututvustuse moodi ajaleheteksti kirjutas ta ka (http://www.maaleht.ee/?page=Kultuur&grupp=artikkel&artikkel=11746).
Muu loomingu osas käib parasjagu ühe õudusjutu kokkupanek, põgusal vaatlusel näivad selle esimesed peatükid täiesti tarbitavad olevat, kui kasutada nende iseloomustamiseks Tija sõbra väljendit.
Kirjandusega tutvumise osas võib märkida veel seda, et leppisime Tijaga kokku - tänasest alates loeme teineteisele õhtul ette mõne luuletuse, mis sellel päeval meeldida tahtnud on. Täna valis Tija Heiti Talviku kaks luuletust (kaks, sest ei suutnud otsustada, kumb on õigem): "Magaja" ning "Haud".
Ise itsitas, et kuidagi haualähedane see valik küll, aga... täna meeldisid need.

Võib-olla peitub mus päike.
Võib-olla ka kaks või kolm.
Kuid suhu mul kasvab sammal
ja juukseisse kuhjub tolm.

Mu liha kuivand on kiviks,
mu veri kui roosteraud.
Kui kellelgi tüliks olen,
siis kaevake mulle haud.
/.../

***

Mu sülest valgeid õisi vette sajab.
Öö hauda varjab tumm ja hõbehall;
külm udu kihisevaid vesi matab.

***

Mis aga teismeikka puutub, siis see on korraga täieliselt käes. Sedavõrd täieliselt, et mulle näib, et varsti taasmuutun selle peegeldusena isegi teismeliseks...