Eripostitus teismelistele

Tere ööd, kõik teie, kellest paljud vanemate teada juba ilusasti magavad või äärmisel juhul häääästi huvitavat raamatut loevad, mitte arvutis ei ole. Ja tere neile ka, kes täiesti ausalt ning loaga ööd läbi Internetis viibivad.
Mul on teile üks suhteliselt väike palve. Äkki oleks võimalik, et te laseksite üksteisel lihtsalt rahulikult iseendina olemas olla? Võttes asja nii, et igal tibil on õigus olla tibi, igal emol on õigus olla emo, igal kristlasel kristlane ja kas või igal satanistil satanist. Ja täpselt nisamuti olgu igal tibil õigus areneda emoks, satanistiks või kelleks iganes ja vastupidi ka.
Ainus, mille te võiksite maha jätta, kui see peaks teile jõukohane olema, on õelad jutud ning kirjutised nii reaalses elus, foorumites, MSNis kui kõikjal mujal. Pean silmas teistest tagaselja suure ning sügava sisemise rõõmuga halva rääkimist. Ma ei ole kindel, et see kõigile teist jõukohane on, aga mõnele ehk siiski — kuigi on olemas napilt teismeeast välja sirgumas olevaid 17—18aastaseid, kelle arvates niisuguse õela sopa sees vähkremine peakski teile eakohane olema. Ausõna, ei ole, see on vaid üks valikutest — ning olemas on ka oluliselt paremaid ning vähem räpaseid valikuid.
Palun, uskuge iseendist head. Leidke endast üles see hea, milles just teie kõige paremad ja ilusamad olete. Ja siis uskuge enese väärtusse, sest kui te enese väärtust usute, siis on ka kiusatus teisi halvemaks kõnelda tublisti väiksem.
Kui te seda ei suuda, siis saab sellest raske koorem kogu eluks. Kusjuures võlts koorem, sest tegelikult on see väärtuslik teis olemas. Ja ma ei räägi seda praegu üksnes sõnade pärast, vaid ma olen selles 100% veendunud.
Muidugi on ka selliseid imeloomi, kes justkui usuvad enese väärtust, kuid kallavad teiste seljataga ikkagi mürki paremale ja vasakule. Tunnistan ausalt, sellest hoovast, mis neid seda tegema paneb, ei ole ma veel lõpuni aru saanud. Aga ehk on see omamoodi sõltuvus lihtsalt? Noh, umbes niimoodi, nagu vampiirid on "sõltuvuses" verest?
Kena ööd kõigile teile. Ja palun teid, teie kõik, saage aru — absoluutselt igaühel teist on õigus areneda just täpselt mööda tema enese teed täpipealt nii kaua, kuni ta ei hakka selle arenguga vigastama teisi. Kas või elu lõpuni välja, kui inimene vaid nii kaua kasvada ning areneda viitsib.