Tija õppis eile õhtul käändeid. Tuletas meelde kolme esimest käänet, samuti sise- ja väliskohakäändeid. Tegi alalütlevast alastiütleva. Jättis meelde, et alaleütlev on otsekui kellegi alale minev - näiteks pardialale... Ja siis seal alal olev. Ning sealt lahkuv.
Kuna pärast lahkumist aga igatsus peale tuleb, siis lähebki tarvis saavat käänet - et saada pardiKS. Rajav kääne rajab teed pardiNI. Olev kääne aitab elada pardiNA. Ilmaütlev pardiTA, kaasaütlev pardiGA.
Ja on täiesti mõistetamatu, miks pardiGA hoopis koosütlev kääne pole.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar