Tija on jälle kaks päeva haige olnud. Järjekordne viirus. Ise olin samuti.
Niisiis on ta kaks päeva puudunud isegi balletikoolist, alles homme läheb jälle. Loodetavasti.
Või, nojah, juba täna, tegelikult. Sest "täna ei ole enam täna, täna on juba homme", nagu kõneles kunagi mu Nõo intri toanaabri väike vend.
Aga õhtul suutis ta juba õppida. Vaatasime üle valme, Aisoposest Wimbergini välja. Tija arvates on valmid julmad, kuna seal tapetakse liiga sageli loomi. Süžeede puhul, mida olid käsitlenud mitu autorit, pidas ta La Fontaine'i variante meeldivamaks kui Krõlovi omi.
Ainsad valmid, mis talle meeldisid ja kohati nii arukad kui isegi naljakad tundusid, olid Lev Tolstoi omad.
Ehk tunneb ta nüüd mõne valmist pärineva tsitaadi ära, kui seda elus kohtab? Tore oleks.
Tema lemmikžanriks ei muutu see aga ilmselgelt kunagi.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
1 kommentaar:
*naerab*
Ning nüüd olen mina see, kes on vaimustuses Aisopose valmidest, nende taha peituvast sümboolsusest ja sellest, mida kõike nendega teha annaks. 5 aastat hiljem jõudis õige iga kätte (:
Postita kommentaar