5. juuni 2008

See ei sobinud eelmisesse postitusse

Vihterpalu mets pole ikka veel maha põlenud, kuigi seda süüdatakse igal aastal.
Tänavu me Aivoga RPR-lastena kustutamas ei käinud, aga varasemast on meeles küll, kuidas põlenud mets välja näeb. Ühel loodusvahil (Andres Karelil) on aga seekordse põlengu järel jäädvustatud pilt, mille peaks igale võimalikule süütajale silme ette lükkama.
Pilti saab vaadata aadressil http://www.maaleht.ee/2008/06/05/uudised/483-tule-eest-pesa-varjanud-teder-jai-leekidesse

Kasside päästmiseks on praegu meeldivalt soodus aeg. Juba on kodu leidnud Hirvepargi õukonnas sündinud Liili (fotol).
















Pildil liibub Liili meie pere baleriini puusale.


Oma kodu sai ka Liili lähisugulane Pisike Must. Hirvepargi õukonna minikõuts hammustas mul tõsiselt auklikuks kolm sõrme, enne kui mu õlal suhteliselt leebeks (ainult veidi susisevaks) kiisukeseks muutus. Esimese pildi autor on Heiki Maiberg, teise autor Arvi Kriis.


See pilt on tehtud vahetult pärast kassipoja kinnipüüdmist.



See pilt on tehtud mõned tunnid hiljem, enne uude koju minekut.

2 kommentaari:

iibis ütles ...

sattusin siia väga kassilisse bloogi suhteliselt juhuslikult. aga siia sobib vist jätta üks küsimus, mis mind viimastel päevadel kummitab. mis on siis õigem, kas oma isiklik kass steriliseerida ja abistada jõudumööda neid kasse, kes siia juba sündinud. või siiski -- saada ise osa oma kassi poegade saamise absoluutselt imepärasest kogemusest. mõsitus ütleb üht, kuid ometi on kiusatus suur. algul arvasime, et laseme oma kiisul tuua ühed pojad. siis, et teised. ja nüüd mõtlesime, et anname kaks aastat antikiisupille ning siis laseme veel ühed pojad tuua. kuigi, kasvõi Su täiesti imepärast bloogi vaadates, saan aru, et kasse on maailmas juba niigi piisavalt...

Anneli ütles ...

Tere, Iibis! Sinu nimega seoses meenub ühe silmaga jäänud pikakarvaline hülgepruunhall kassipoeg Irbis, keda praegu ravin, kuigi, tegelikult pole ju lumeleopardil linnuga midagi pistmist...
Tee nii, nagu Su süda õigeks tunneb (mis puudutab kasside steriliseerimist). Püüa aga, et suudaksid kindel olla ühes: selles, et KÕIK kassipojad, kes Sinu juurest uude koju lähevad, sinna ka jäävad, mitte ei sattu hiljem tänavale või metsa. Lepi kohe alguses kokku, et tahaksid saada oma kassipojast pilte ja kuulda, kuidas tal läheb. Ja ole valmis teda tagasi võtma, kui selgub, et uuest premehest pole peremeest. Kui niiviisi suudad, oled iga juhul ausalt toiminud.
Kui aga enam poegi ei soovi, lase kiisu siiski steriliseerida - usu, ta muutub tugvamaks, rahulikumaks, rõõmsamaks ja tervemaks. Innaajad kurnavad teda ka siis, kui poegi ei tule. Ja tabletidki rikuvad pisut organismi. Muidugi, kui head arsti opereerijaks lähikonnas pole, on keerulisem...