Tija on jätkuvalt laagris ja sõber Märt kah sealsamas. Märt pidi minuvanustele, kes korralikult inglise keelt ei oska, eesti-inglise ja inglise-eesti peaaegusünkroontõlget tegema, ütles Tija. Tija jälle on suutnud enam-vähem maha rahustada kõik, kes tahavad teada, miks ta küll midagi ei söö ja kas ta putru ka ei söö ja kas ta isegi vorsti ega juustu ei söö?!?!? Eile hommikul ta igatahes sööklasse ei läinudki, sest ütles, et pidev tähelepanu teemal: "Aga mida sa siis üldse sööd? Aga kas sa seda ka ei söö? Aga sa maitse, see on ju täiesti hea!!!!", võtab isu neidki asju süüa, mida ta muidu võib-olla isegi sööks. Noh, pood on lähedal, põhimõtteliselt ta teab, millised kasulikud toitained ja mineraalid enesesse kühveldada tuleks ja milliseid kahjulikke aineid kui suures koguses süüa tohib, ilma et see veel tõsiselt tervist rikkuma hakkaks. Ma ei söönud ju selles vanuses ja veel tükk aega hiljemgi ise ka peaaegu midagi. Hiljem sain teada, et naabrid olevat kindlad olnud, et küllap ma varsti ära suren, nad polevat ainult tahtnud seda mu vanematele öelda - nii mulle vähemalt räägiti. No aga kui ma oleksingi surnud, siis pigem küll ägeda vaat et lämbumiseni viiva angiini või südamelihase põletiku kätte, vähene söömine seda põhjustanud poleks. Ja Tija lasteaiasõbratari Grete ema oli kunagi väiksena lausa pikka aega haiglas, sest kõik targad arstid pidid uurima, mis sel lapsel küll viga on, et ta ei söö... Nüüd meenutab Annika muigamisi, et kõigi supertõsiste uuringute ning analüüside tulemuseks olnud järeldus: "Laps ei söö, sest ta ei taha." Nagu isegi vist aru saite, on Grete ema Annika ka jätkuvalt elus. Nii kirjutasingi Tija laagriankeedi peale lahtrisse, kus taheti teada, kas on mingeid eritingimusi, mida lapse puhul silmas pidada: "Ei söö peaaegu mitte midagi, kuid suhtuge sellesse, palun, rahulikult - ta jääb sellele vaatamata ellu." Laagritegijad on õnneks seekord noored inimesed, kes niisuguse lähenemise peale ära minestavat ei paista. Kasvatuslikult räägivad söömise kasulikkusest üksnes tüütud eakaaslased, kohe saab selgeks, kuidas neid endid õpetatud on, isegi sõnavara, mida nad kasutavad, on naljakas jälgida. Laagrist ajakirjanduse vahendusel saate lugeda http://www.maaleht.ee/2008/06/29/kultuur/821-jarva-peetris-hakkab-ka-publik-etenduses-osalema
Lingina ma seda panna juba jälle ei oska... Kui Märt ja Tija laagrist tagasi jõuavad, küsin neilt blogiteemalist korduskursust.
Kodus saab rahuga tööd teha (toimetada ja eelnevalt sisestada prof Salumaa "Märksõnu dogmaatikast" ja üksnes toimetada Heinz Guderiani raamatu "Sõduri mälestused" tõlget), puhata ning unustada ennast vanni hüljest mängima. Ainult et vannis ei saa viimasel ajal enam raamatut lugeda, see pritsitakse märjaks. Mu hingesugulane Belladonna on nimelt ka vett armastama hakanud. See on muidugi tõsi, et mu kõige lemmikloomam kaslane puuma kõrval, ees või järel, ega ma täpselt teagi, on kalakass, eks Belladonna püüa vist vähehaaval temaks areneda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar