Laagrist tagasi

Noored on laagrist tagasi. Sõber Märt sõitis kohe edasi Viljandimaale, Tija jäi koju muljeid jagama. Järgmine koduväline ettevõtmine, mis kavas, on Dagö kontsert Tartus – oli vist 15. juulil… Või, oot, kas mitte üks larp – Tija elu esimene – ei pidanud enne olema? Pidi vist ikka küll, eks ma seda täpsustan.
Te muidugi ikka teate kõik, mis asi on larp, eks? Kui ei tea, siis vaadake aadressilt http://et.wikipedia.org/wiki/LARP
Tijal oli laagris parasjagu raske selgitada, et kes see Märt siis ikka on. Et olete õde ja vend, jah? Ah soo, et ei olegi… No siis käite, eks! Ah et ei käi ka või…? No mida siis?
Ühesõnaga, tänapäeval on poisi ja tüdruku omavahelise suhtlemise jaoks võimalikud ainult kaks varianti: nad kas on sugulased või nad käivad. Ah jah, kolmas on veel, see on see, et ei suhtlegi. Vähemalt mitte sõbralikult.
Noh, mina ütleksin meie pere keelepruugist lähtuvalt, et Märt on lihtsalt ära kodustatud – nagu kassid, koerad ja kuldkaladki, liivahiirtest rääkimata. Aga võib-olla ka taltsutatud nagu Väikese Printsi Rebane.
Väikesest Printsist edasi minnes – üks, mis Tijat laagris häiris, oli see, kui talle Väike Printsess öeldi. Printsessid pidid olema need, kes on roosades satsides, tema on aga äärmisel juhul nõus olema ehk ainult selline mustas kleidikeses printsess, kellest pärast "Luikede järve" Must Luik kasvab. Sest must on ilus.
No ja sarnaselt Merje tütrele (vt Merje blogist, mille aadressi siitsamast linkidest leiad) arvab ka Tija, et nii laagris kui muidu on suhteliselt palju meeldivam suhelda nii tüdrukute kui poistega, KES EI OLE TIBID. Ah et kas on ka meessoost tibisid olemas? Oo jaa, ja kui palju veel! ;)
Võib-olla on koduõpe omamoodi kaitsesüst tibinduse ülemäärase kasvu vastu?
Ja kui küsida, kes või mis Tijale laagris kõige rohkem meeldis, siis vist Micke Renlund – Soomest tulnud foorumteatri töötoa juht, elukogenud ja elu näinud tark inimene, kes teadis, millest räägib ja mida õpetab.
Shamanismist lähtuva India õpetaja Shibuga oli kontakt mõnevõrra väiksem, sest see oli kunagi loodusele lähemale saamise ning sellega üheks muutumise protsessis ühe kuke kaela kahekorra käänanud.
Kuke vaatepunktist lähtudes polnud see tegu just kõige positiivsem ning kuna Tija on harjunud end erilise pingutuseta kogu elavaga (putukad ja ämblikulaadsed ehk välja arvatud) ühena tundma, siis lähenes ta hindamist vajavale objektile arusaadavalt nimelt kuke seisukohalt.