Asjalike ametnike kiituseks

Eile oli ilus päev - sain kinnituse, et toredad ja asjalikud ametnikud pole mitte maailmast kadunud. Nüüdsest on Tadžikimaalt tulnud eesti lastele kindlustatud nädalavahetusteks koht laste turvakodus, kus nad saavad ühe nais- ja ühe meeskasvataja sõbraliku pilgu all korralikult süüa (köök on samas majas), ilusas toas magada, soovi korral klaveritki mängida ja kus neid võib külastada või vahepeal ka kaasa võtta, korralikult kokku leppides kas või öösekski, peaasi, et ise ka kokkuleppeid täidad.
Kõnealune turvakodu on pisike, täiesti kodu moodi.
Mis ma oskan nüüd öelda, kui mõtlen kas või Hundi Ulu postitustele ta blogis (http://hundiulg.blogspot.com), kus ta kõneleb raskustest suhtlemisel sotsiaaltöötajatega... Seda, et tavakodanikul on raske selles sfääris kedagi kätte saada, tunnistas turvakodu juhatajagi, kui proovis vastuvõtuajal ühte teist ametnikku telefoniga tabada.
Samas, see pole võimatu. Ja tegemist on inimestega, mis tähendab, et kehtib kõik, mis inimestele mujalgi omane.
On äärmiselt ebameeldivaid inimesi, kellega mõnikord saab paremaid tulemusi vaid ilmselget nahhaalsust ilmutades ehk kõneldes ainsas keeles, mida nemadki mõistavad.
On keni ja sõbralikke inimesi, kes samas on pahatihti üle töötanud, sest sedasorti inimesed võtavad endale kohustusi ise ja neid lisatakse veel kõrvaltki juurde. Nendega kõneldes on parem, kui oled maksimaalselt konkreetne ja täpne oma sõnastuses, sest mida segasemat ning emotsionaalsemalt laetud juttu räägid, seda raskem on neil aru saada, aga jõud arusaamiseks on väsimuse tõttu niikuinii väiksem kui ideaaloludes.
On häid ja halbu päevi. Ehk, nagu ütles mulle kunagi üks toona küll veel nooruke, kuid väga hea advokaat, sõltub isegi kohtuniku otsus muuhulgas ka sellest, kas ta jõudis hommikukohvi juua, kas tal on või ei ole peavalu ning kas ta on abikaasaga tülli läinud või mitte.
Kui sa aga tead, mida sa soovid, oled enesele selgeks mõelnud, miks on sul õigus seda taotleda, ning oled läbikukkumise korral niikuinii nõus sama rida edasi ajama, et saavutada enese teada positiivseim kas nii- või teistviisi, siis ei peata sind tegelikult peaaegu miski.
Olin valmis ka lapsi enese juurde võtma, kuigi, kahes toas, millest üks on veel sügavas remondiseisundis ja kus voodite asemel tuleks pruukida madratseid, oleks see pisut keerukas. Aga ikkagi parem kui ei midagi.
Lastele lähen kooli järele ise ja viin nad sinna ka tagasi, sest turvakodul pole inimest, kes seda teeks. Aga nii saangi nendega rohkem suhelda ning selgeks, kuidas neil edaspidi minema hakkab.