19. september 2008

Kõnelus headest asjadest

Räägiks täna õige headest asjadest. Näiteks sellest, et Märt ja ka Mait RPRist õpetasid mu miniarvuti nii hästi käituma, et sellega on nüüd väga hea töötada ja Internetis käia. Ainult fotode jaoks on ta kehv. Aga muidu on kilogrammine Asus parim, mida töötamiseks tahta.
Tija sai balletikoolis Galinalt kiita. See on üle hulga aja midagi nii erakordset, et nüüd ei tohi Tija küll enne uuesti tundi minna, kui päris terveks saab (ta nimelt jõudis vahepeal juba haigeks jääda), muidu rikub hea mulje enesest jälle ära.
Robert olevat klaverimängu alal eriliselt andekas. Kohe nii andekas, et terve hulk inimesi viitsivad temaga vaeva näha, aidata tal muusikakooli jõuda, õpetada teda ühtaegu muusikaajalugu tundma ja seda eesti keeles kirja panema, hoolitseda, et ta intenaadis iga päev harjutaks. Kusjuures muusikatunnid on ka iga päev.
Ja Noral oli täna sünnipäevaks saadud suure mängukoera üle väga hea meel.
Ah jaa, ja see ka, et turvakodu kasvatajad on Robertit-Norat ning lapsed neid nii hästi tundma õppinud, et arusaamatusi vaevalt küll enam ette tuleb.
Nüüd on mul aga ligimestele palve. Kuna Roberti ja Nora ema on jätkuvalt ikka veel Tadžikistanis, vanaema endaga toimetulemisega hädas, pensioni ta ka ei saa, aga meile kõigile oleks kasulikum, kui noormees Robertist, kes praegu küll alles 10aastane on, tuleks korralik inimene ja, mine tea, võib-olla ka muusik, siis oleks tore, kui me asjade positiivses suunas minemist toetaksime. Mina jaksan maksta Roberti ühe kuu muusikakooli maksu ja osta mõlemale lapsele igakuiselt Tallinna kuukaarte, ühe kuu muusikakooli raha sai poisi vanaemalt, aga õppeaastas on kokku 9 kuud, seega seitse veel - kas oleks mõeldav leida seitset toetajat, ühte iga kuu jaoks? Ühe kuu maks on 450 krooni ja kui toetajaid oleks, siis annaksin ma teada ka muusikakooli arvenumbri. Muusikakooli oma sellepärast, et siis on kõigi jaoks kindel, et keegi ei püüa siin enese jaoks raha teha, vaid üksnes õige natuke üht last paremaks kaasinimeseks kasvamisel toetada.
Andke mulle teada, kui saaksite toetada - näiteks meiliaadressil kassimaja18@hot.ee, see on mu kodune meil.
P.S. Üks hea uudis meenus veel. Koer, kellele siin kunagi kodu otsisin, kuna ta varjupaigast võetud kutsikana kasvas suuremaks, kui peremehele meeldis, jääb siiski endisesse koju, kuna siis, kui uus tahtja välja ilmus, avastas peremees äkki, et ta ju armastab oma koera, ja käib nüüd temaga iga päev jalutamaski. Perenaine on aga vaikselt rõõmus, et peremees ise seda otsustas, sest nüüd ei saa ta isegi paha tujuga enam öelda, et tema pole midagi öelnud ega koera endale jätta tahtnud... Aga no võttis see inimese koeraomanikuks kasvamine ikka aega....!
Viimane tänane hea uudis on see, et nüüd hakkab Tija koos minuga matemaatikat õppima - ma vähemalt loodan seda...

Kommentaare ei ole: