Tijal oli täna teine kitarritund. Esialgsel vaatlusel tundub, et ta ei kavatsegi ära tüdineda, vaid hoopis lõbutseb selle värgiga tegeledes. Tunnist tulles on ta igatahes rõõmsalt lõõpivas seisundis.
Selgus aga, et nüüd on lisaks pöidade venitamisele (et varvaskingade jaoks tarvilik nn podjom piisav oleks ehk pöid pealt täiesti kaardus - kui ei ole, siis ei toetu jalg varvastel tantsides mitte varvaskinga otsale, vaid selle otsa servale) vaja ka randmeid venitama hakata, et sõrmed piisavalt hästi kitarrikaelani ulatuksid. Niisiis polnud ma üldse narr, kui kitarrikeelte vajutamist varvastel tantsimisega võrdlesin, sarnasusi tuleb üha juurde!
Mis balleti jaoks tarvilikku trenni puutub, siis üks asi on väga kummaline - kui eelmise suve trenni ajal märkasin Tijal edasiminekut eeskätt venivuses, siis sedakorda õnnestuvad aina paremini pigem jõuharjutused. Iseenesest on see ju hea, aga venivust on ka vaja... Aina rohkem.
Muu õppimise osas oleme vahepeal inglise keelt vaadanud ja leidnud, et tuleb pisut põhivorme pähe õppida vähehaaval. Ilmselt mitte ainult Tijal, vaid minul ka. Sõber Märt olla muretsenud, et kuidas Tija inglise keelt järgmisel aastal kodus edasi õpib, et emagi (st mina) ei oska seda ju korralikult. Ei oska jah, sest pikemat aega olen õppinud saksa keelt (mille valdamist enesekriitika ka oskamiseks ei luba nimetada, kui ma mingeid keeli üldse oskan peale eesti keele, siis on need läti ja vene). Aga selle asja nimi on lapsega koos iseõppimine ning arvestades, kui palju kõikvõimalikke materjale praegu kättesaadaval on, on see ühe keskmiselt keeleandelise lapse jaoks täiesti võimalik (ja keelehuvi kui sellist on Tijal 600 korda rohkem kui minul).
Et eraõpetajaga või kursusel saaks paremini selgeks? Võimalik. Aga inglise keele kursuste katsetamise lõpetasime me pärast seda, kui tervelt kahel aastal järjest selgus, et no need on Tija vanustele ikka nii titekad kui titekad. Sain sealt korduvalt tagasi kurilõbusa lapse, kes rääkis titehäälega ja nentis, et "jälle ei saanud tunnist mitte midagi uut teada!!!".
Teiseks, kõiki asju ei jõua kuus plussi peale selgeks õppida, tuleb teha mingi valik. Praegu on Tija esmavalik keelte osas prantsuse keel ning tasahaaval hakkab ta mõistma sedagi, et vene keel saab talle väga oluline olema. Inglise keel on, jah, ka oluline. Aga hädavajalikul määral ning üle sellegi jääb see talle külge niikuinii. Täiesti paratamatult.
Homme lähen tööle. Näib, et sain lõpuks terveks. Võimas viirus oli.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar