Astrid Lindgreni raamatus "Väike Tjorven, Pootsman ja Mooses" on koht, kus Malin kurdab, et ta ei näe oma nooremaid vendi ega naabri pereema Märta oma tütreid rohkem kui põgusalt hommikusöögil.
Pärast seda kuuleb vaid lauseid: "Me lähme ujuma" või "Me lähme kalale" või "Me läheme ja võtame võrgud välja".
Need õed-vennad olid seal raamatus 12-13 aastased. Nojah, umbes niisama vanad siis, kui Tija praegu. Lindgrenil oli õigus nagu alati - kogu jõuluvaheaja olen minagi peamiselt kuulnud lauseid: "Ma lähen kinno" või "Ma lähen välja" või "Ma lähen Elinaga kokku saama" või...
Ainult et linnalapsed ei käi kalal. Selle asemel pigem tšillimas või hängimas. Kui ma nüüd õigesti aru olen saanud, siis tähendab üks neist rahaga ja teine rahatult linna vahel hulkumist. Ma üksnes ei mäleta, kumb oli kumb.
Tija (pildil vana-aastaõhtuöises linnas) protestib siinkohal, et tema ei käi ei tšillimas ega hängimas, vaid kinos, külas, jalutamas või Nõmme metsas mängumõõkadega võitlemas.
Eks osalt just sellepärast, et Tija on linnalaps, olemegi me oma koju nii palju loomi vedanud. Ma ei taha, et ta loodusest täiesti eemale jääks, kui võimalik oleks, siis tassiksin vist kuused, tammed ja vahtrad ka tuppa.
Et see aga võimalik pole, siis proovime last metsa viia. Näiteks vana-aastaõhtul olime metsas. Meie Aivo (abikaasa) ja koer Liisiga tegime lõket, Tija käis seda vaatamas, ütles, et lõke pidi lahe olema, sõi ära poolteist viinerit ning siis läks autosse tagasi, et internetis, st MSNis sõpradega suhelda ning Interluniumis ringi vaadata.
(Interlunium on üks noorte endi tehtud võlukool internetis, kus käivad täiesti vahvad tegelased koos, aadress www.inter.delora.pri.ee, nende endi tutvustus kõlab järgmiselt:
Interluniumi Instituut on kunagi Harry Potteri raamatute maailmast inspireerituna loodud võlukool Eesti nõidadele ja võluritele. Praeguseks on alles jäänud vaid võlukooli algne idee, kõik muu on aastatega muutunud ja omalaadsemaks muudetud.
Õpilaste vastuvõtt toimub vaid paaril korral aastas, kui on algamas uus õppeaasta (mis võib siin tähendada ka poolaastat, olenevalt õpilaste aktiivsusest). Kui satud õigel ajal lehele, registreeri ja kutsu ka sõber kaasa!)
Nii et nii palju siis metsast ja linnalapse metsaga harjutamisest. Aga Nõmme mets me
eldib talle küll - mis siis, et minu maitse jaoks on see linnavaheline puudega kaetud ala mõnevõrra liiga "kammitud", sile ning korralik.
Jõuluvaheaeg on läbi saamas. Olen äärmiselt hoolega vältinud sellal õppimisest (õpikutesse ja töövihikutesse süvenemise mõttes) kõnelemist. Aga ühtteist õpetlikku on toimunud ikka. Näiteks võimalus 26. detsembril koer Retile (pildil) sünnituse ajal (jaa, jaa, ma tean, et loomad üldjuhul hoopis poegivad!) ämmaemandaks olla. Ja üht-teist ehk veelgi.
Tija sõber ütles, et ma pidin selles blogis ennast väljendama nagu poliitik ;)
Pärast seda kuuleb vaid lauseid: "Me lähme ujuma" või "Me lähme kalale" või "Me läheme ja võtame võrgud välja".
Need õed-vennad olid seal raamatus 12-13 aastased. Nojah, umbes niisama vanad siis, kui Tija praegu. Lindgrenil oli õigus nagu alati - kogu jõuluvaheaja olen minagi peamiselt kuulnud lauseid: "Ma lähen kinno" või "Ma lähen välja" või "Ma lähen Elinaga kokku saama" või...
Ainult et linnalapsed ei käi kalal. Selle asemel pigem tšillimas või hängimas. Kui ma nüüd õigesti aru olen saanud, siis tähendab üks neist rahaga ja teine rahatult linna vahel hulkumist. Ma üksnes ei mäleta, kumb oli kumb.
Tija (pildil vana-aastaõhtuöises linnas) protestib siinkohal, et tema ei käi ei tšillimas ega hängimas, vaid kinos, külas, jalutamas või Nõmme metsas mängumõõkadega võitlemas.
Eks osalt just sellepärast, et Tija on linnalaps, olemegi me oma koju nii palju loomi vedanud. Ma ei taha, et ta loodusest täiesti eemale jääks, kui võimalik oleks, siis tassiksin vist kuused, tammed ja vahtrad ka tuppa.
Et see aga võimalik pole, siis proovime last metsa viia. Näiteks vana-aastaõhtul olime metsas. Meie Aivo (abikaasa) ja koer Liisiga tegime lõket, Tija käis seda vaatamas, ütles, et lõke pidi lahe olema, sõi ära poolteist viinerit ning siis läks autosse tagasi, et internetis, st MSNis sõpradega suhelda ning Interluniumis ringi vaadata.
(Interlunium on üks noorte endi tehtud võlukool internetis, kus käivad täiesti vahvad tegelased koos, aadress www.inter.delora.pri.ee, nende endi tutvustus kõlab järgmiselt:
Interluniumi Instituut on kunagi Harry Potteri raamatute maailmast inspireerituna loodud võlukool Eesti nõidadele ja võluritele. Praeguseks on alles jäänud vaid võlukooli algne idee, kõik muu on aastatega muutunud ja omalaadsemaks muudetud.
Õpilaste vastuvõtt toimub vaid paaril korral aastas, kui on algamas uus õppeaasta (mis võib siin tähendada ka poolaastat, olenevalt õpilaste aktiivsusest). Kui satud õigel ajal lehele, registreeri ja kutsu ka sõber kaasa!)
Nii et nii palju siis metsast ja linnalapse metsaga harjutamisest. Aga Nõmme mets me
eldib talle küll - mis siis, et minu maitse jaoks on see linnavaheline puudega kaetud ala mõnevõrra liiga "kammitud", sile ning korralik.Jõuluvaheaeg on läbi saamas. Olen äärmiselt hoolega vältinud sellal õppimisest (õpikutesse ja töövihikutesse süvenemise mõttes) kõnelemist. Aga ühtteist õpetlikku on toimunud ikka. Näiteks võimalus 26. detsembril koer Retile (pildil) sünnituse ajal (jaa, jaa, ma tean, et loomad üldjuhul hoopis poegivad!) ämmaemandaks olla. Ja üht-teist ehk veelgi.
Tija sõber ütles, et ma pidin selles blogis ennast väljendama nagu poliitik ;)
Esmaspäeval algab kool.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar