Nii, uues koolis on käidud, Tija on sinna vastu võetud ja mina saan sellega seoses nii suurema vastutuse kui suurema vabaduse õppeprotsessi kujundamise osas.
Alles paar päeva tagasi küsiti mult töö juures taas, et oi, kas sinu laps on koduõppel. Ja kui on, siis kes talle ometi matemaatikat ja eriti veel füüsikat õpetama hakkab?
Vastasin, et loomulikult mina. Ja et füüsika on üks parimaid aineid, mida õpetada. Siis meenus ka küsijaile, et ma elukutsest sõltumata nii paduhumanitaar ei olegi.
Aga ilmselgelt läheb veel aega, enne kui õppima saab hakata. Tervise taastumine pärast seekordset viirust on pikaldane - spordiarst, kelle juures käisime, hoiatas ette, et veel mõnda aega ei talu laps ei suurt vaimset ega füüsilist koormust.
Õnneks on vähemalt üks positiivne ajend olemas, mis taastumist tõenäoliselt kiirendada proovib - jaanuari lõpus - veebruari alguses saabub tagasi balletiõpetaja ja lavastaja Tõnu Veiler, et alustada "Inetu pardipoja" lavastamist ning võimalike osaliste rolli proovimist.
Senisesse meie koduõppekooli, kellele kolmeaastase koostöö eest väga tänulik olen, saatsin ka juba kirja ära ning kui Tija toibub, tuleb sinna tagasi viia õpikud ning kätte saada tarvilikud paberid.
Loodan väga, et me neid lahkumisega ei solvanud.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar