Pärisgripp ja ilmuv deegu

Tänast sissekannet lauanurgapäevikusse oleks vist kõige... hm... sobivam? alustada lausega: "Aga meil on majas pärisgripp! See ehtne, mitte para-! Teil ei ole!"
Nii et jah, hetkelistest elumärkidest sai ehtne gripp koos ägeda lihasvalu, kõrge palaviku ja kogu muu juurdekuuluva jamaga. Mul endal ka. Vaid Aivo on terve.
See-eest olen ma aga haigusele vaatamata (ja ehk selle tõttu veel otsusekindlamalt) sõlmimas mõningaid kokkuleppeid, millest ma vähemalt loodan, et need viivad meie pere koduõppe täiesti uuele kvalitatiivsele tasandile.
Niisiis, olgu õnnistatud raskused, mis annavad viimase tõuke, võtmaks ette küpseks saanud muutusi?
Näis, kõigepealt tuleb jalule saada.
Loomauudiseid on nii palju, et üks deegudest (Elouise, sest ostsime müüja teada loomapoest tüdruku; eile vaatasin seda tüdrukut lähemalt ja minu meelest on temast küll pigem Louis kasvanud) lippab juba neljandat päeva vabalt ringi keset suurt kassikarja ja on ikka veel elus.
Ettevaatlik, ent hulluseni uudishimulik. Arvuti juures luban tal mind jälgida alati vaid hetkeni, mil ta arvab heaks juhtmeid näksima hakata.
Õhtuti püüan ma ta tavaliselt kinni ja topin puuri (mille sees lihtsalt ei ole ühtegi auku, no ei ole!) tagasi, kuigi ta vastu puikleb. Puurist hakkab seepeale alati kohe kostma elukogenud ja mitte kunagi põgenenud deegu Koduhoidja erutatud vidistamist.
Kui ma temast (Koduhoidjast) õigesti aru saan, siis ta vist hoiatab noort uljurit, meenutades, et juba kaks tema puurikaaslast on samasuguse käitumise tõttu enneaegselt hukka saanud.
Aga Louis on lahe, kui ta mööda maja ringi lippab nagu niruvõitu sabaga võltsorav. Kiire on ta ka, ega kassidel polekski kerge teda tabada.
Triibik küll tahaks, aga samas jälgib loomakest ettevaatlikult, sest tal on veel eelmisest deegust, kes mul tema käest ära päästa õnnestus, meeles - SEE lõunasöök kriiskab. Jäledalt, nii et ajab igasuguse isu pealt ära.
Tookord tardus Triibik ehmatusest esimese kriiske peale soolasambaks, seepeale ma tolle deegu vigastamatult kätte saingi.
Täpsu aga pani kinnipüüdmise asemel oma valge nina vastu deegu koonu, endal silmis selge küsimus: "Ütle, mis asi sa ometi oled?"
Kui Louis ellu jääb, siis hakkab mulle deegude vabapidamine päris meeldima kohe...
Ja kui ma puurist ka täna ühtegi auku ei leia, siis hakkan ma arvama, et Louis on lugenud mingit deegude "Harry Potterit" ning valdab ilmumise kunsti.
Ahah, Louis saabus! Tere hommikust, deegu!